Thursday, September 9, 2010

“LEI BELE KAPAZ MAIBE SE KOMUNIDADE LA KOMPRENDE NO ITA LA IMPLEMENTA, LEI NE”E HANESAN DEIT”

SEPI, Sra. Idelta Maria Rodriguez

Ba kazu violensia domestika ita haree katak iha kategoria rua: kategoria ba kazu civil nomos ba ketegoria ba kazu krimi. Maibe importante mai ita katak oinsa haree ba prosesu atu bele kondena nomos fo sansaun ba suspeitu atu bele hela iha Hotel Becora (prizaun).

Ohin ita rona ona kazu violensia domestika ida no fo impaktu katak labarik sira tenke hela iha uma. Maibe ita tenke hatene kuandu feto ida ka mane ida atu divosiu, sira tama ona iha prosesu ida ne'ebe tenke tuir lei. Harta (riku soin) ne'ebe agora vitima lakon tamba seidauk too prosesu tribunal. Agora dadauk ne'e vitima sei terus no tenke lori terus sira ne’e ho matebe’en, hakarak fila ba sira nia uma maibe la permiti.

Maski Procurador mos iha Seksaun Minoris ba labarik sira ne'ebe ses an husi inan aman maibe tuir Lei Kontra Violensia Domestika (LKVD) se mak iha dever liu maka Ministeriu Solidaridade Sosial (MSS). Iha LKVD termina ona kada knaar ba ministeriu kompetente atu fo assistensia, atu halo prevensaun, atu assisti vitima too prosesu ne'ebe ita espera.

LKVD ne'e iha parte tolu, premeiru maka Lei Kontra Violensia Domestika, ida seluk kona-ba Sentru Apoio no ida tan kona-ba Alimentasaun. Haree ba parte alimentasaun, LKDV dehan katak kuandu oan ses ona husi uma laran oinsa maka atu fo asistensia ba sira atu haree ba alimentasaun. Entaun ita hanoin katak sei ita haree ba parte 3 ne'e, sira ne'e integradu. Ita la bele haree sira ketak-ketak maibe iha keterkaitan no kesinambungan, laos buat ida separadu.

Responsibilidade Xefe Suku Nian
Tuir LKVD, lider komunidade sira mos iha dever moral atu halao prevensaun ba violensia domestika ne'e iha nivel komunitaria maibe tenke hatene katak violensia domestika ne'e hanesan krimi publiku laos semi publiku. Kuandu krimi publiku hakarak ka lakohi tenke ba prosesu justisa duni. Ida ne'e maka ita tenke tau iha ita nia hanoin no tau iha ita nia konsensia katak krimi publiku laos semi publiku.

Ita mos hatene katak, se kuandu ita nia kostume dehan katak kuandu familia ida hetan problema sempre iha keterkaitan familia husi mane foun, feto foun, feto sai, husi humane. Ita sempre tu’ur hamutuk resolve maibe tenke tau iha ita nia ulun katak violensia domestika hanesan krimi publiku. Ita la bele halimar ho lei ne'ebe ita hotu hakarak bele halo prevensaun maibe ita halimar fali iha kotuk. La kohi lori ba julgamentu, lakohi lori ba tribunal ne'ebe maka bele desidi.

Prosesu Halo LKVD
Prosesu halao lei ida ne'e hahu kedas husi Gabinetti Assesoria Promosaun Igualdade (GAPI) iha Primeiru Governo Konstitusional. Mas, iha mos problema bar-barak tamba depois ita tu’ur hamutuk no desidi iha Ekipa Tralbalho ba LKVD, derepenti dokumentu politiku ida ne'e tenke apresenta iha Konselhu Ministriu. Too apresentasaun ita nafatin ba halao sosializasaun. Bainhira halao konsultasaun ba draft policy paper ba lei ida ne'e ita halao konsultasaun iha 13 distritu ho lider komunidade liu-liu ba avo sira, tiu sira ne'ebe kaer ai-tongka sira ka rotan iha suku ida-ida. Ami konvida sira halo konsultasaun atu rona sira nia hanoin.

Bainhira tama atu promulga, LKVD hasoru problema uitoan. ita simu tan notas ida husi Presidente Republika atu fo atensaun ba pontu balun husi Parlamentu Nasional. Ita hanoin katak laiha tan ezepsaun ruma mas realidade verdade agora dadaun ita simu karta ida .

Bainhira Hau simu mensagem dehan katak Presidente Republika atu la promulga entaun Hau hasoru kedas Presidente iha altura ne'eba. Maibe antes ne’e Hau hasoru uluk ho Amo Bispo para bele rona sira nia hanoin kona-ba Igreja nia posizaun tamba hau rona Igreja lakohi LKVD promulga. Depois Hau hasoru Presidente Republika, nia hateten katak bainhira lei ne’e promulga ona Presidente sei iha notas balun ba Parlamentu Nasional.

Dala ida tan, ita hatene katak LKVD ne'e halo liuhusi prosesu kleur teb-tebes tamba ne’e ita la bele halimar fali katak depois lei ne'e promulga ona ita husik deit ita nia feto maluk sira terus nafatin no ita abandona kazu sira ne'e.

Prosesu Implementasaun
Agora fresteza tamba lei ida ne'e passa maibe oinsa ita agora dadauk atu haree ba ninia implementasaun. Prosesu ne’e sai hanesan faktor ida importante tebes atu bele asegura katak implementasaun ne'e lao dadauk. Lei bele kapas maibe se komunidade la komprendre no ita la implementa, lei ida ne'e hanesan deit. Importante ita presiza iha asaun ida atu bele halo implementasaun didiak.

Tuir mandatu LKVD, Sekretariu Estadu ba Promousaun Igualdade (SEPI) maka lidera prosesu mekanismu koordenasaun ba implementasaun ba lei ida ne’e. Iha mos ministeriu relevante ne'ebe importante ba lei ida ne’e maka Ministeriu Solidaridade Sosial (MSS), Ministeriu Saude (MS), Ministeriu Justisa (MJ), Sekretariadu Estadu Seguransa, Ministeriu Edukasaun (ME).
Hau hakarak dehan katak, nasaun balun maka aprova lei VD tenki lori tempo naruk atu halao revisaun. Agora ho ita nia esforsu tomak ita maka foin aprova LKVD, ita halo kedas revisaun.***

No comments: