Tuesday, October 20, 2009

FETO IHA DIREITU PROPRIEDADE HANESAN MANE

Hanesan nasaun foun ida iha mundu, Timor Leste sei infrenta problema oin-oin durante harii nasaun demokratiku ida. Bainhira Indonesia sai husi Timor Leste iha tinan 1999, Timor Leste ho ajuda sosiedade internasional serbisu makas atu bele resolve problema refugiadu ne’ebe namkari iha fatin barak inklui mos iha Indonesia. Durante tinan balun, ema barak moris iha kondisaun limitadu impaktu husi hahalok milisia ne’ebe destroi fatin hotu iha Timor. Prosesu rekonsilisaun atu bele lori ema timor oan hela iha Atambua-Kupang susesu lori fila fali Timor oan ne’ebe hakarak hela iha Timor Leste. Maibe ita mos la bele nega, Timor oan balun tamba posisaun politika la hanesan desidi hela no sai sidadaun Indonesia.

Agora, Timor Leste tama ona iha tinan 10 referendum maibe faktus ne’ebe iha problema baziku hanesan ideolojia politika, rai no rasa sei sai problema boot no seidauk resolve hotu. Krizi 2006 hatudu mai ita, tamba lia fuan kroat no rasa bele destroi Timor Leste liu-liu capital Dili tama ba konflitu militar politika entre Timor oan rasik. Ba dala rua, kapital Dili sai hanesan vitima, uma no kareta ema sunu no ema barak halai ba fatin seguru tamba buka moris. Rihun ba rihun ema sai refujiadu, husik sira nia uma no propriedade hanesan akontese iha tinan 1999.

Impaktu husi krizi 1999 no krizi 2006 hamosu problema rai no problema seluk. Problema ne’e mosu tamba ema halao okupasaun ilegal ba uma no rai ne’ebe husik hela husi sira nia nain tamba halai ba fatin refujiadu. Too agora, seidauk iha lei ida atu bele resolve problema hirak ne’e. Hare ba dokumentus ba propriodade nian, maioria ema la iha sertifikadu ruma ba sira nia propriodade. Sira baseia deit ba konesementu komunidade ba sira nia rai ne’ebe hateten sira maka rai nain. Entaun sistema ida ne’e presiza rekonesementu husi parte estadu nian atu bele fo sertifikadu oficial ba sira nia rai. Atu bele resolve problema pasadu nian no estabelese primeirus titlus propriedade maka estadu halao ona draft lei kona ba rai nian. Bainhira lei ida ne’e aplika, sei regula kona-ba nain ba rai privadu nomos regula kona-ba estatutu rai estadu nian, rai komunitaria, konpensasaun nomos prosesu despeju administrativu. Lei ida ne’e se determina semak nain lolos ba rai iha Timor no bele sai hanesan lei base ida ba kodeku penal Timor Leste nian tamba too agora kodeku penal seidauk bele aplika ba kazu ne’ebe mosu relasiona ho estatutu uma no rai.

Lei ida ne’e mos importante tamba sei estabelese preimeirus direitus hodi hatene semak nain lolos. Prosesu foti dadus mos foti direita husi sosialidade tamba komunidade hatene liu semak durante ne’e sai nain ba rai. Custume patriakal Timor Leste mos sai hanesan problema ida iha komunidade nia laran tamba hamosu diskriminasaun jeneru. Feto hanesan segunda klase susar atu bele hetan sira nia direitu ba rai sira sai nain ba rai. Durante konsulta publiku ba lei ida ne’e, feto mos ladun ativa atu bele partisipa maski husi projeitu Ita Nia Rai koko ona fo koragem ba feto sira atu bele hatama sira nian deklarasaun konaba sira nain ba rai. Ida ne’e hanesan problema dinamika interna ba komunidade maka sei kustume partriakal sei ezisti nafatin.

Problema direitu feto hanesan ho mane sira sai ona problema boot durante prosesu konsultasaun publika. Maski tuir anteprojeitu iha artigu seis (6) kolia konaba direitu hanesan feto no mane iha direitu ba propriedade maibe ema barak no kuaze iha distritu hotu sempre kestiona ba artigu ida ne’e. Sira mos husu elimina artigu ida ne’e tamba tuir sira nia hanoin direitu feto hanesan mane ne’e kontrariu ho Timor Leste nia kostume. Tuir sira, kostume hateten feto sira la iha direitu atu sai nain ba rai, mane deit maka iha direitu.

Maski iha parte ida, anteprojeitu ne’e diak ba halakon diskriminasaun ba feto maibe ema barak liu-liu mane sira hamrik no dehan artigu ida ne’e kontra konstume. Hatan ba problema ne’ebe mosu durante konsulta publiku, Ministera Justisa Lucia Lobata heteten katak bainhira nia hasae artigu 16 husi anteprojeitu ida ne’e maka lei ida ne’e sei pasa iha Konselhu Ministru no Parlamentu Nasional tamba kontra Konstituisaun Timor Leste.

“Sei hau hasae ida ne’e depois lei ne’e hau lori ba Konselhu Ministru ba too Parlamentu Nasional maka sei la passa tamba kontra ita nia Konstitusaun RDTL” haktuir Ministra Justisa, Lucia Lobato.

Iha Konstituisaun RDTL klaro ona katak Estadu Timor Leste garante direitu hanesan entre feto no mane inklui direitu ba propriedade. Maibe direitu ne’ebe fo ba feto sira tenke mos hetan partisipasaun ativu liu husi fo sira nia deklarasaun kona-ba rai bainhira prosesu elevanta de dadus. ***

Tuesday, October 13, 2009

HALAKON DISKRIMINASAUN KONTRA FETO SIRA IHA AREA RURAL

Dili, 15 Outobru 2009/ Loron Internasional Feto Rural/REDE FETO TIMOR LESTE

Rede Feto Timor Leste hakarak hato’o parabens ba feto maluk ne’ebe moris iha area rurais tamba iha loron 15 Fulan-Outobru 2009 selebra Loron Internasional Feto Rural. Iha loron ida ne’e, mundu tomak halao refleksaun ba kondisaun feto rurais nian ne’ebe infrenta obstaklu bar-barak. Too ohin loron, feto barak iha area rural hetan limitasaun atu bele uza sira nia direitu iha area saude no edukasaun. Feto barak sei hasoru problema saude reproduktiva no numeru mortalidade ne’ebe a’as. Sira mos dalaruma susar atu lori sira nia produtu ba mercado impaktu husi estrada ne’ebe ladiak. Laos ida ne’e deit, be’e mos, elektrisidade no limitasaun informasaun mos sai problema importante ne’ebe tenke resolve lalais .

Maski sira infrenta obstaklu barak maibe sira fo ona kontribuisaun maka’as ba ita nia dezenvolvimentu liu-liu iha setor agrikultura no ekonomia rural. Maizemenus numeru feto besik milaun 428 serbisu iha setor agrikultura atu bele produz hahan ba sosiedade. Maski sira serbisu iha setor ida ne’e maibe sira sei halao nafatin sira nia funsaun atu tau matan ba sira nia oan no familia.

Feto iha area rural mos hetan impaktu maka’s husi mudansa iklimatika tamba isue global ida fo impaktu sira susar atu bele hetan be’e nomos ai sunu ba sira na familia. Sira tenke lao dook no husik sira nia eskola no serbisu agrikultura. Posisaun ida ne’e halo sira hetan risku husi hahalok violensia baseia ba jeneru.

Atu bele proteze feto iha area rurais, Nasaun Unidas halao ona Konferensia Mundial ba Feto ba Dala Ha’at iha tinan 1995 nomos Konferensia Milenium iha tinan 2000. Sira mos aprova Konvesaun Halakon Diskriminasaun Hotu-Hotu kontra Feto (CEDAW) hanesan instrumental direitu Umanus ida. Artigu 14 husi konvensaun ida ne’e hateten katak nasaun ne’ebe ratifika konvensaun ida ne’e iha responsibilidade atu bele halakon diskriminasaun kontra feto sira iha area rural nomos hola medidas lolos atu garantia aplikasaun lei husi konvensaun ida ne’e, ba feto sira iha area rural.

Baseia Relatorio Alternativa ba Konvensaun CEDAW ne’ebe sosiedade sivil Timor Leste hato’o ba Komite CEDAW hateten katak feto Timor Leste ladun hetan oportunidade hanesan ho mane sira iha asesu ba area edukasaun, assistensia saude nomos asesu ba justisa formal. Relatorio ida ne’e mos esplika katak feto agrikultor susar atu faan sira nia produtu lokal iha merkadu sidade tamba menus sosa nain nomos barak la hetan asesu ba transporte atu lori sasan ba merkadu sidade, fatin area rural barak laiha estrada ka estrada a’at no laiha transporte publiku.

Klaru ba ita, problema ne’ebe feto iha area rurais hasoru sai mos hanesan feto hotu-hotu nia problema ne’ebe tenke resolve lalais. Durante Kongresu Feto Timor Leste ba dala III tinan 2008, feto husi distritu akumula sira nia problema no halao sira plano de asaun ida atu bele lori feto nia kondisaun tuir feto nia hakarak. Plataforma ida kompostu husi area 7 hanesan area politika, justisa, saude, kultura, edukasaun, ekonomia nomos media komunikasaun no transporte. Platafoma feto nian ida ne’e mos prezisa atensaun maka’as husi parte hotu-hotu. Bainhira ita la fo atensaun maka bele hamosu diskriminasaun iha area oin-oin, husi asesu edukasaun no saude, asesu ba kontrola rai, opurtunidade ba serbisu, ekonomia familia nian nomos partisipasaun iha publiku.

Eleisaun Lideransa Komunitaria ne’ebe foin remata mos sai hanesan dalan demokrasia ida atu bele hili lideransa komunitaria hanesan Xefe Suku, Xefe Aldeia nomos Konselhu Suku. Maske husi resultadu provisoriu hatudu katak kandidata feto nain 11 maka eleitu sai xefe suku maibe faktus ida ne’e hatudu mai ita katak kapasidade feto nian iha area politika komesa aumenta. Husi eleisaun ida ne’e mos, feto hamutuk ho total 1326 sei sei tuur iha Konselhu Suku atu fo ideas ba dezisaun suku nian liu-liu atu bele resolve problema feto ninian. Husi numeru hirak ne’e, ita espera katak sira bele luta nafatin ba depende intereste feto ninian atu bele lori dezenvolvimentu beseia ba igualdade jeneru.

Dala ida tan, ita hotu espera katak, komemorasaun Loron Internasional Feto Rural 2009 bele lori mudansa signifikan ba kondisaun feto sira iha area rurais no fo opurtunidade diak-liutan ba feto sira bele goza sira direitu.

A luta kontinua

Obrigada

Wednesday, September 9, 2009

DISKRIMINASAUN BA FETO KONTRA PRINSIPIU KONVENSAUN CEDAW

Asuntu barak kona-ba feto sai ona debate publiku maibe seidauk bele lori mudansa bo’ot ba feto nia kondisaun iha sosiedade nia laran. Feto nafatin sai vitima husi sistema kultural no sistema uma laran. Feto mos sai segunda klasse iha sistema moris lor-loron, opurtunidae atu bele aumenta sira nia kapasidade limitadu liu kompara mane. Feto sira mos hetan difikuldade boot atu bele rona no hetan informasaun publiku, liu-liu relasaun ho sira nia direitu. Problema violensia hasoru feto barak sei akontese iha Timor laran tomak, ida ne’e presiza atensaun maka’as husi Governo Timor Leste no sosiedade tomak atu bele tau matan ba kondisaun ita nia inan feto sira tamba feto hanesan autor ida importante atu bele lori nasaun Timor Leste ba oin.

Ita hotu-hotu hatene ona katak kestaun jeneru no direitu feto nian ne’e hanesan obrigasaun ba ema hotu-hotu atu bele komprende, implementa no hametin direitu sira ne’e. Iha fulan Dezembru 2002, Governo Timor-Leste rasik ratifika ona lei Internasional Konvensaun hodi Elimina Diskriminasaun Hotu-hotu Hasoru Feto ou ita bolu ho Konvensaun CEDAW. Lei ida ne’e proteje direitus humanus feto nian, halakon diskriminasaun kontra feto no hametin igualdade entre feto no mane. Konvensaun ida ne’e mos obriga Governo Timor Leste hodi implementa provisaun iha Konvensaun CEDAW nia laran ho mos hodi halao relatorio ba Komite CEDAW kona-ba mekanismo ho serbisu ba halakon diskriminasaun kontra feto.

Mekasimu Konvensaun CEDAW rasik fo opurtunidade ba NGO sira atu bele fo sira nia relatorio alternativu. Tamba ne’e groupu sosiedade sivil ne’ebe representante husi membru Rede Feto halibur an hodi prepara mos relatorio alternativu ida atu bele kolia sai konaba impaktu implementasaun Konvensaun CEDAW husi Estadu Timor Leste durante tinan hirak nia laran.

Baseia ba substansia Konvensaun CEDAW artigu 16, groupu serbisu ne’e foti problema ne’ebe feto sei hasoru diskriminasaun iha area politika, publika, saude, edukasaun, justisa, serbisu sociais nomos kondisaun feto ne’ebe sei infrenta iha area sector privadu, vida familia nomos kultura rasik. Relatorio Alternativa ida ne’e hanesan direitu ida ne’ebe formalmente Komite CEDAW fo ba nasaun hotu hotu ne’ebe sosiedade sivil hakarak relata buat ruma kona-ba impaktu ne’ebe hetan husi implementasaun CEDAW. Iha nasaun ida ne’e pelomenus iha groupu independente seluk maka tau matan hela ba lalaok estadu nian atu implementa Konvensaun CEDAW. Konvensaun ida ne’e rasik estabelese prinsipiu universal konaba direitus humanus ne’ebe hanesan mos direitu ba feto ne’ebe ita nia estadu ratifika no asina.

Konvensaun CEDAW rasik mos defende prinsipiu boot tolu maka non- diskriminasaun, obrigasaun estadu nomos igualdade substantiva. Prinsipiu tolu ne’e maka presiza tau matan husi Governo Timor Leste atu bele haree di-diak para bele halao programa, produz lei baseia ba saida maka hakerek iha konvensaun nia laran atu nunee lei ne’ebe mosu labele kontradiksi fali ho prinsipiu CEDAW nian. Por ezemplu hanesan lei ida konaba Eleisaun Parlamentu ninian dehan katak feto ida entre mane nain haat. Ida ne’e tuir prinsipiu Konvensaun CEDAW nian lei ida ne’e diskrimina tebe-tebes tamba saida tenke koloka feto ida entre mane nain haat? Tuir Konvensaun CEDAW ida ne’e diskrimina tebe-tebes. Karik Komisaun CEDAW sei husu ba Governu Timor Leste atu bele haree lei ida ne’e para bele esplika. Iha parte seluk Estadu konsidera kria medidas special temporaria maibe ou mesmu tempu ho karakter diskriminasaun. Iha area seluk hanesan area justica, feto sei hasoru diskriminasaun atu bele hetan justisa formal. Por ezemplu feto ida hetan violensia seksual no nia hakarak lori kazu ne’e ba tribunal hanesan Tribunal Distrital Suai maibe nia la iha osan atu bele gasta ba transporte, oinsa nia bele too iha ne’eba. Sei nia la iha asesu ba justisa formal ida ne hanesan parte ida husi diskriminasaun. Iha sistema justisa nia laran mos iha diskriminasaun, tuir observasaun husi parte NGO sira katak dalabarak kazu feto sira apresenta ba tribunal hanesan kazu ida ne’ebe ladun importante. Ema sei halao lalais liu kazu seluk, ida ne’e ita sente katak akontese diskriminasaun ba feto sira. Dalabarak sistema hanesan ne’e akontese tamba sira nia mekanismu serbisu seidauk maximu no obstaklu iha rekursu nomos buat sira nia hotu. Maibe tuir Konvensaun CEDAW bainhira ita ratifika no asina konvensaun ne’e katak ita tenke kria igualdade substantivu entre feto no mane iha area hotu-hotu ne’ebe Konvensaun CEDAW kolia.

Iha area ekonomia mos feto maluk sira sei hetan diskriminasaun tamba dala barak empresario sira haree feto ladun iha kapasidade nomos dalabarak sira fo deit emprega sira ne’e minimu liu. Por ezemplu, kazu ida hetan duni bainhira halao konsultasaun regional ba relatorio alternativa CEDAW katak empresario sira, patraun sira normalmente sira sente ladun konfortabel atu simu fungsionario ou empregada sira husi feto tamba saida ? Sira dehan orasida sira isin rua depois nia sei husu lisensa no nia sei haree bebe entaun sira haree katak sira sei simu mane sira sei fo liu fantazen lori liu benifisiu ba sira nia empreza ne’e duke feto sira. Tuir Konvensaun CEDAW artigu 11 Governo TL tenke hola medidas atu bele prevene diskriminasaun kontra feto iha area impregu baseia ba kaben no sai inan kous no hahoris ka maternidade no garantia direitu afetivitu atu serbisu.

Diskriminasaun mos sei akontese nafatin iha area kulturais, por ezemplu kuandu ita halao seremonia kulturais. Ita nia feto sira nia papel ne’e limita deit iha parte domestika katak sira so iha parte dapur ninia atu prepara lojistika ninian para hodi halao iventu kultural ninian hanesan halao uma lulik, halao lia feto-san humane, entaun feto sira ne’e sira nia papel ita limita iha deit fatin domestika ninian. Bainhira foti desizaun kultural ninia dalaruma feto sira tuur ses deit atu rona atu simu deit saida mak desizaun sira foti husi ita nian lia nain sira. Ita hotu hotu hatene katak maioria ita nia lia nain sira aman sira, tiu sira, abon sira, no maun sira. Entaun perspektivu Konvensaun CEDAW ninian haree katak ida ne’e kontra Konvensaun CEDAW kontra direitu ema nia atu hatoo sira nia hanoin no opiniaun, kontra mos sira nian direitu atu iha igualdade hanesan atu bele tuur hanesan iha Biti Boot, iha meja, atu bele kolia kona-ba problema hotu-hotu ka progresu hotu hotu ne’ebe halao iha sira nia uma laran, halao iha sira nia knua, halao iha sira nia ida-ida nia lisan.

Perkupasaun bar-barak ne’ebe sosiedade sivil sira fo ona ba equipa ne’ebe atu aprezenta iha Nova Yorke konsidera hotu ona iha relatorio nia laran no fiar katak equipa ne’ebe atu apresenta Relatorio Alternativa ida ne’e iha Nova Yorke sei halao lobby makaas ba Komisaun CEDAW atu bele konsidera pontus impotante ne’ebe atu rekomenda ba Estadu Timor Leste atu implementa iha tinan hirak tuir mai.***

PROSESU HAKEREK RELATORIO ALTERNATIVA CEDAW

Hafoin restaura hikas independensia Timor Leste iha 20 fulan Maio 2002, Estado TL ratifika Konvensaun Halakon Formas Diskriminasaun Hotu-hotu Kontra Feto ou CEDAW nomos nia Protokolu Opsional iha tinan 2003. Nune’e, re-afirma komitmentu boot husi Estado Timor Leste iha artigu 17 Konstituisaun da República Democrática de Timor Leste (RDTL) kona-ba igualdade iha direitu no obrigasaun entre feto ho mane hahu husi moris família, kulturál, sosiál, politika no ekonómika.

Konvensaun CEDAW rekere eliminasaun diskriminasaun iha aspeitu hotu-hotu iha feto nia moris, hahu husi area edukasaun to’o empregu, husi familia to’o moris profesional, husi saude to’o desenvolvimentu rurais nomos husi konseitu falsu to’o gastus publiku. Ratifikasaun CEDAW konstitui pasu importante ba direitu feto iha Timor Leste. Liu husi konfere instrumentu legal ne’ebe esensial Timor Leste nian tenki adopta no integra PRINSIPIU UNIVERSAL Direitus Humanus inklui prinsipiu Konvensaun CEDAW, iha aprovasaun lei, politika, no planu desenvolvimentu nasional. Hodi nune’e de jure nomos de facto feto Timor Leste sei bele goza duni sira nia direitus humanus.

Baseia ba mekanismu Komite CEDAW fo’o biban ba organização não governamentais (ONG’s) bele hato’o Relatoriu Soimbra ba komite hodi hatene lolos oinsa lalaok implementasaun Konvensaun CEDAW iha nasaun idak-idak membru konvensaun. Mekanismu ne’e fo’o vantagem no previlegio bo’ot ba ONG’s iha Timor Leste hodi prepara relatoriu alternativu ida ne’ebe apresenta no refleta realidade feto Timor post ratifikasaun konvensaun entre tinan 2003 – 2008.

Tamba ne’e, hahu tinan 2005 Rede Feto Timor Leste foti responsabilidade atu lidera programa popularizasaun CEDAW nomos hanoin atu apresenta relatoriu alternativu ida ba Komite CEDAW. Tamba deit 2006-2007 mosu krize politika militar, maka Rede Feto fo uluk atensaun hodi ajuda feto sira ne’ebe sai vitima iha fatin - fatin IDPs. Hafoin iha tinan 2008 maka hahu estabelese grupu servisu ida hodi hakerek relatoriu alternativu ONG’s nian. Grupu serbisu ne’e hanaran CEDAW Alternative Report Working Group (CARWG) kompostu husi 14 ONG’s nasional hanesan Rede Feto, Caucus, Fundasaun Alola, Fokupers, Fundasaun Moris Foun (FMF)-Liquica, AMKV, JSMP, OPMT, OMT, PAS, AMST, APSC-TL, Sta.Bhakita, no GFFTL.

Atu hetan informasaun no dadus kona-ba impaktu implementasaun Konvensaun CEDAW iha Timor Leste, maka iha fulan Maio ho fulan Junho 2008 ekipa ne’e halao workshop konsultasaun hamutuk ho representantes 87 NGOs ne’ebe servisu iha area oin-oin iha 13 distritus. Workshop ne’e rasik organiza no konsentra iha regiaun 5 hanesan Dili (distritu Aileu & Manatuto), Suai ( distritu Ainaro & Same), Liquica (distritu Ermera & Maliana), Baucau (distritu Lospalos & Viqueque) no Oecusse. Workshop ne’e rasik organiza hodi NGO’s sira bele fo sira nian observasaun no informasaun kona-ba saida mak impaktu maka mosu ona ba feto Timor Leste desde Estado Timor Leste ratifika Konvensaun CEDAW iha tinan 2003??

Depois hetan resultadu husi konsultasaun ne’e, groupu serbisu CEDAW halao analiza usa CEDAW frame work nomos liga ba Relatoriu Estado nian. Finalmente ekipa konsege produz relatoriu alternativu ida husi parte NGO no hato’o ona ba Komite CEDAW iha fulan Julho 2009. Hafoin ne’e representante ekipa nain 6 (feto 4 mane 2) sei desloka ba Nova Yorke, Estadus Unidus atu partisipa iha sessaun formal kona-ba apresentasaun Relatoriu CEDAW husi Estado Timor Leste iha Quarterjeral Nasaun Unidus. Sesaun ne’e rasik sei halao durante loron ida iha data 30 fulan Julho 2009.

Maske nune’e, Rede Feto halao mos programa socializasaun ne’ebe fahe iha parte rua. Iha parte primeiru Rede Feto halao disseminasaun kona-ba konteudu Relatoriu Alternativu ba maluk NGO balun iha Dili, balun husi distritus, Gender Vokal Point, balun husi governu, nomos entidades seluk ne’ebe iha interese ba direitu feto iha TL. Programa disse- minasaun ne’e halao tiha ona iha dia 3 fulan Julho 2009 no hetan partisipasaun maximu husi 46 partisipantes husi total 50 konvites ne’ebe Rede Feto fo sai.

Iha parte segundu sei halao socializasaun ba Resultadu Rekomendasaun husi Komite CEDAW ba Estado Timor Leste ne’ebe kostume ema bolu Concluding Observation’ ba 13 distritus nomos iha kapital Dili. Atu nune’e ema hotu feto mane, ferik katuas, labarik feto no mane, ema hotu sei hatene lolos saida deit maka substansia rekomendasaun husi Komite CEDAW ba Estado Timor Leste atu implementa lolos no la demora Konvensaun CEDAW iha TL, tuir artigo 2 konvensaun nian.

Critical issue ne’ebe NGO sira foti iha relatoriu alternativu CEDAW maka hanesan tuir mai:

  1. State Obligation to Eliminate All Form of Discrimination Againts Women, (art.1–6)
  2. Women’s in Politic and Public Life, (art. 7)
  3. Women’s Education, (art. 10)
  4. Women’s Reproductive Health, (art. 12)
  5. Unemployment, Livelehoods & Private Sector, (art. 11,13,14)
  6. Equal Right to Justice, (art.15)
  7. Marriage, Family Life & Culture, (art. 16)
  8. Violence Againts Women, (GR. 19)

Problema krusial 8 ne’e maka sai nudar problema prioridade bo’ot atu Estado Timor Leste tenki foti medidas lalais hodi halakon diskriminasaun ba feto tuir Konvensaun CEDAW haruka.

A LUTA CONTINUA!***

Hakerek nain : Laura Pina / CEDAW Working Group

Tuesday, September 8, 2009

“ESTADO TIMOR LESTE NIA KADERNETA SEI MEAN KONA-BA IMPLEMENTASAUN KONVENSAUN CEDAW”

CEDAW Working Group

Iha loron 3 fulan Julho tinan 2009, Rede Feto Timor Leste halao programa importante ida kona-ba disseminasaun relatoriu NGO kona-ba impaktu implementasaun konvensaun inter-nasional direitus humanus CEDAW/Konvensaun Halakon Diskriminasaun Hotu Kontra Feto.

Iha relatoriu ne’e, grupu servisu CEDAW ne’ebe responsavel hodi hakerek relatoriu alternative husi parte NGO haklaken problema krusial 9 (sia) maka haterik nafatin feto sira seidauk goza lolos sira nia direitus humanus tuir prinsipiu Konvensaun CEDAW.

  1. Ba dala uluk, Estado Timor Leste seidauk hatudu esforsu maximu atu kondena formas diskriminasaun oin-oin kontra feto liu husi legislasaun, politika no programa, hodi nune’e bele hetan lalais meius konkretus oin-oin ne’ebe lolos no la demora, hodi halakon diskriminasaun kontra feto iha area hotu.
  2. Atitude patriarchi sei domina iha Timor Leste hodi la fo’o fatin ba feto atu partisipa didiak iha moris politika no moris publiku. Dalaruma partisipasaun feto iha vida politika no publiku sai deit hanesan simbol.
  3. Feto Timor Leste ladun hetan oportunidade hanesan ho mane sira iha asesu ba area edukasaun formal no non formal.
  4. Falta fasilidade no professionais saude iha fatin barak hodi seidauk maximu fo asistensia saude reproduktiva ne’ebe didiak no lolos ba inan isin rua sira, nomos ba moras seluk.
  5. Feto barak sai desempregu, no feto agrikultor susar atu faan sira nia produtu lokal iha merkadu sidade tamba menus sosa nain, nomos barak la hetan asesu ba transporte atu lori sasan ba merkadu sidade, fatin area rural barak laiha estrada ka estrada a’at no laiha transporte publiku.
  6. Feto balun ne’ebe servisu iha kompanhias sei hasoru violensia no diskriminasaun husi sira nia patraun no feto sira ne’e seidauk iha koragem atu koalia sai ou hato’o keixa.
  7. Feto maioria ne’ebe hela iha area rural laiha asesu ba justisa formal. Dalabarak familia lori kasu krime exemplu violensia domestika ba tesi / resolve deit iha adat. Dalabarak mekanismu ida ne’e ladun justu ba feto ne’ebe sai vitima. Tamba familia maka deside netik ba feto vitima ne’e nia hanoin.
  8. Feto faluk barak husi okupasaun illegal Indonesia, nomos feto Timor barak ne’ebe hetan violensia (fisika, sexual, psikologika nomos tortura) seidauk hetan rekonhecimentu husi estado kompara ho mane tuir rekomendasaun Relatoriu “CHEGA”
  9. Problema violensia kontra feto sai problema boot iha Timor Leste. Tuir informasaun husi instituisaun relevantes katak problema violensia domestika ne’ebe halo kontra feto quase akontese iha fatin barak iha TL. To’o agora estado seidauk aprova lei anti violensia Domestika atu proteje ema hotu husi violensia domestika liu-liu ba feto sira. Tamba feto sira maka sai vitima barak liu husi problema violensia.

Problema krusial sia (9) ne’e sei kontinua sai obstaklo boot ba feto Timor Leste atu livre husi diskriminasaun tuir Konvensaun CEDAW haruka. Maske Estado Timor Leste tau ona prinsipiu non diskriminasaun no igualdade entre feto ho mane iha Konstituisaun da Republica maibe seidauk halo lei igualdade de jeneru atu reforsa implementasaun lolos no lalais kombate diskriminasaun ba feto iha sector; social, politika, ekonomia no kultura.

Desde ratifikasaun Konvensaun CEDAW iha tinan 2003, katak besik ona tinan 7 (hitu) maka Estado Timor Leste simu no adere ona ba Konvensaun CEDAW. Maibe situasaun no kondisaun Feto Timor Leste sei kontinua hanesan deit tinan 7 liu ba. Tamba ne’e partisipantes besik atus tolu liu ne’ebe fo’o sira nia observasaun ba servisu estado implementa CEDAW fo’o sai katak Estado Timor Leste nia kaderneta sei mean hela kona-ba implementasaun lolos no lalais Konvensaun CEDAW, atu nune’e feto Timor Leste bele livre husi diskriminasaun oin-oin ne’ebe mosu iha sira nia moris lor-loron.***

“Relatorio Ida Ne’e Importante Nomos Fundamental Tebes Tamba Kompleta Malu”

Sra. Idelta Maria Rodrigues, SEPI :

Iha loron 29 fulan Maio 2009, Rede Feto serbisu hamutuk ho TVTL halao programa “Dialogo Interativu” hanesan ponte ida atu bele fahe informasaun ba publiku liu-liu atu promosaun feto nia direitu. Relatorio CEDAW ne’ebe atu entrega iha tempu besik sai tema diskusaun no konvida Senhora Idelta Maria Rodrigues hanesan Sekretaria Estadu Para Promousaun Igualdade (SEPI) sai orador hamutuk ho Sra. Laura Pina hanesan representante sosiedade sivil. Saida maka SEPI halao atu bele prepara Relatorio Estadu nian? Mai ita akompanha diskusaun ho Senhora Maria Rodrigues husi SEPI.

Hau hanoin katak preparasaun lubuk boot ida haree husi pasadu ate agora. Iha pontus etape neen, primeiru, preparasaun ida kona-ba plano plenaria, segundu lansamentu formal no sosializasaun, tersero konsulta nasional ba komunidade atu rekolia dadus i konsulta interministerial, revisaun final i depois sosializasaun relatorio ba iha nivel rural no komutario. Kontinua husi ne’eba maka ami kontinua halao reestabelesementu ba Pontu Vokal de Jeneru ba nivel politika planamentu nian husi ministeriu hotu-hotu. Ami konsege duni halao iha loron 7 de Junhu 2008.

Hotu-hotu hatene katak Konvensaun CEDAW ne’e kobre deit relatorio inisial too Maio 2006 entaun ida ne’e dadauk Ami prepara no konsege iha IV Governo Konstitusional aprova Relatorio CEDAW ne’e iha Konselhu Ministeru iha fulan Marsu 2008. Iha fulan Desembru Komite CEDAW mos haruka quesenario ida mai Governu TL. Questenario ida ne’e hanesan ezame plenaria ba konsiderasaun ba relatorio inisial CEDAW nian ne’ebe Governo TL haruka ona ba. Iha quesenario ida ne’e pergunta 30 ne’ebe ami haruka ba todos ministeriu relevantes tamba politika governo nian asegura katak ministeriu haat hanesan priodades ba implementasaun abordagem integrado de jeneru ikluidu Ministeriu Justisa, Saude, Agrikultura nomos Ministeriu Edukasaun.

Tamba relatorio ida ne’e hanesan hau dehan too dia 19 de Maio 2006, entaun ita haree katak depois krizi 2006 ba ne’e, ita balun lakolia iha relatorio ida ne’e. Tamba ne’e sosiedade sivil halao mos Relatorio Soimbra karik iha ona additional informasaun atu bele kolia aliende ida ne’e, ida mos ajuda humanitarian ne’ebe IDPs feto maluk barak sovre iha kampaun IDPs. Oinsa maka sosiedade sivil nia hanoin kona-ba impaktu krizi ba feto sira liu-liu afeita ba sira-nia moris loron-loron.

Hafoin hetan aprovasaun husi Konselhu Ministeriu maka foin haruka ba Komite CEDAW iha Jenebra. Entaun hau hanoin depois de Desembru tamba ita haruka iha fulan Desembru depois iha momentu ne’eba iha fulan Outobru hau hetan konvite

atu bele para observa iha Komisaun CEDAW.

Relatorio ida ne’e importante nomos fundamental teb-tebes tamba kompleta malu laos dehan Governo TL mak kaer ne’e, sosiedade sivil mos iha. Hau hanoin katak iha buat balun maka Governo TL labele atu konsidera tamba ne’e hau hanoin iha parte balun governo bele konsidera iha parte balun mos governo la bele simu hotu tamba tuir plano governo ne’ebe traza tiona. Tinan ida ne’e hakarak saida? Ezemplu ida hanesan iha Kongresu Feto Timor Leste kolia hela dehan katak bainhira aprova Lei Violensia Domestika ?, Tinan ida ne’e plano katak tenke aprova Lei Violensia Domestika, depois iha tinan oin mai hakarak halao saida? Lei Igualdade de Jeneru. Tinan oin mai hakarak fali halao saida? Lei Trafiking Humanu.

Hau hanoin etape por etape ita lao, mas hau hanoin katak relatorio ba Konvensaun CEDAW ne’ebe ami atu apresenta fo benifisiu ba Governo TL no sosiedade sivil atu bele intrega hodi kolabora diak liu-tan atu bele promove igualdade de jeneru.***

ESBOSU LEI VIOLENSIA DOMESTIKA APREZENTA IHA KONSELHU DE MINISTRU

Iha tinan 2000 Kongresu Nasional Feto TL ba dala uluk identifika violensia domestika hanesan problema ida ne’ebe persiza fo atensaun. Iha 2001, Eis Premeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri hasai karta hodi hatudu Sra. Maria Domingas Alves hanesan konseleira iha area Direitu no Igualdade hodi simu responsalbidade atu koordena atividade atu formula Lejislasaun Violensia Domestika.

Tuir Mai Sra. Maria Domingas Alves fo fiar ba FOKUPERS atu organiza no koordena grupo de trabalho atu hakerek dokumentu orientasaun ba Lejislasaun Violensia Domestika (VD). Grupo ne’e rasik kompostu husi OPE, Asosiasaun HAK, Jurista, Fokupers no pessoal sosial. Iha tinan 2003, Konselho de Ministro aprova dokumento politika ba Lejislasaun VD no hasai karta ba OPE atu hamutuk ho ekipa trabalho ka ekipa legal kontinua hakerek Lei VD. Iha tinan 2004, OPE aprezenta esbosu Lei VD iha Konselho do Ministro hodi desizaun Lei VD persiza halo armonizasaun ba Kodigo Penal Timor Leste. Ida ne’e hatudu katak esbosu Lei VD liu husi prosesu ida ne’ebe naruk. Hafoin tama IV Governu Konstitusional, Sekretaria Estado Promosaun Igualdade (SEPI) Sra. Idelta Maria Rodrigues simu responsabilidade atu kontinua halao prosesu ne’e ba oin. Iha tinan 2008, liu husi advokasia ne’ebe maka’as Konselhu do Ministro konsidera violensia domestika iha Kodigo Penal Timor Leste hanesan krime publiku. Ida ne’e hatudu katak ema se deit mak hare’e, rona akontese hahalok violensia domestika nia iha dever atu hato’o keixa ba iha polisia atu bele fo protesaun ba membrus familia ida ne’ebe sai vitima.

Iha Lei ida-ne’e, konseitu violénsia doméstika, refere ba kualkér asaun ka asaun lubuk ida ne’ebé komete ona iha situasaun familiár nian husi membru família ida kontra membru ida ka ninia membru sira seluk ka husi ema ida ne’ebé iha relasaun íntimu ho ida seluk, ne’ebé rezulta, ka bele rezulta estragus ka sofrimentu fíziku, seksuál ka psikolójiku, violasaun ekonómiku no mós ameasa mak hanesan asaun intimidatóriu, violénsia fíziku, agresaun, koresaun, asédiu ka privasaun arbitrária liberdade nian.

Ne’e duni ba maluk lee nain sira, tuir prinsipiu Lei Violensia Domestika hateten katak lei ida ne’e sei hametin unidade familiar, igualdade, protesaun especial, interese públiku, kooperasaun no solidariedade. Ne’e duni Estadu iha obrigasaun atu prevene, investiga no halo reparasaun ba violasaun sira direitus umanus nian, inklui violénsia kontra feto, husi ajente sira governu no privadu nian.

Iha tinan 2002, Estadu Timor Leste aprova ona Konvensaun Internasional hanesan Tratadu Internasionál kona-ba Direitu Sivil no Polítiku (ICCPR) kona-ba igualdade no diskriminasaun nian no Konvensaun ba Halakon Forma Hotu-hotu Diskriminasaun Kontra Feto (CEDAW), ne’ebé Timor-Leste aprova tiha ona. Iha rekomendasaun CEDAW haktuir ho proibisaun ba halakon forma hotu-hotu diskriminasaun kontra feto, inklui violénsia no dezigualdade ba feto no mane. Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian ne’ebé konsagra lei/regulamentu oioin hodi garante respeitu ba direitus umanus, ba sidadaun hirak-ne’ebé vulneravel liuhotu, mak feto, labarik sira, adolexente sira, ferik-katuas sira no ema defisiente sira, ne’ebé hetan protesaun haktuir termus artigu 17, 18, 19, 20 no 21 nian.

Lei Violensia Domestika ida ne’e atu hametin unidade familia hanesan mensagem ida ne’ebe husi Ekipa Servisu Advokasia ba Esbosu Lei Violensia Domestika hato’o ba publiku mak tuir mai ne’e;

Ne’e duni maluk sira, Violensia Domestika hanesan Krime Publiku ema hotu iha responsabilidade atu hapara liu husi : RONA, HARE’E no PREVENE. ***