Thursday, April 10, 2008

INVESTE BA FETO NO LABARIK, INVESTE BA IGUALDADE

Kazu barak iha ita-nia moris lor-loron nia reflekta mai ita katak ema seidauk hetan asesu ba direitu báziku maski Governu Timor Leste aprova ona Konvensaun ba Direitu Sivil no Polítika no Konvensaun ba Direitu Ekonomia, Sosiál no Kultura iha Dezembru tinan 2002. Maibé ita haree katak estadu seidauk bele garante atu ema ida-idak bele goza nia direitu báziku ne’ebé haktuir iha Konvensaun Internasionál hirak ne’e. Ita sei haree ema barak mak seidauk ka la hetan asesu ba saúde, sei iha ema mak la bele ba hospital bainhira sira moras, sei iha ema mak sei la ba eskola nomos sei iha ema mak seidauk sente seguru iha sira-nia moris loroloron nian hahú kedas hosi uma laran rasik to’o iha komunidade nia leet. Sei iha ema ne’ebé la han dala tolu iha loron ida, sei iha ema ne’ebé hela iha lona okos, no sei iha ema ne’ebé ba eskola maibé tuur de’it iha rai leten no fatuk leten, no problema seluk tan ne’ebé mosu iha ita nia moris lor-loron nian.

Problema iha leten mós iha relasaun maka’as entre relasaun jéneru no problema direitu báziku ema nian. Ita bele haree grupu jéneru hirak ne’ebé marjinalizada mak grupu jéneru feto. Bainhira feto ne’e marjinalizada mak ninia kondisaun sei la di’ak no susar tebes atu hetan asesu ba direitu báziku ne’ebé nia hetan. Ezemplu ida mak ita haree hanesan sei iha númeru mortalidade inan no oan ne’ebé aas tebes hanesan haktuir husi relatoriu estadu nia ba Implementasaun CEDAW. Relatoriu ne’e haktuir katak rasiu mortalidade inan nian relasiona ho komplikasaun bainhira isin rua, partus no hafoin partu ninia estimasaun aas, hanesan 800 por 1,000 husi partus no mortalidade oan mak 46 por 1.000 husi labarik hirak ne’ebé moris. Kauza husi problema ne’e tamba infesaun, moris prematur no trauma. Iha parte seluk, númeru alfabetizasaun mós aas tebes, estimasaun mak kuaze 50 % husi populasaun Timor Leste. Husi númeru ne’e, 2/3 husi populasaun ne’e mak feto. Kazu violénsia doméstika aas iha lista kazu ne’ebé Polisia tinan-tinan simu iha distritu hotu.

Iha vida ekonomia nian, ita haree feto barak mak envolve iha ekonomia kiik oan hanesan faan sasan iha merkadu, loke kios, soru-tais, homan no barak mós envolve iha setores privadu maibé sira mós hetan problema oin-oin hanesan seidauk hetan asesu ba treinamentu no informasaun hirak ne’ebé governu suporta nune’e mós númeru aas iha korupsaun no kolusaun ne’ebé envolve funsionáriu públiku no Pejabat Negara ne’ebé haktuir iha dadus PDHJ. Iha tempu ne’ebé susar, Parlamentu Nasionál aprova lei kona-ba Pensaun Vitalisia ba Eis membru Parlamentu Nasionál no Eis Titulares. Iha setór justisa nian, maski kazu barak mak rejista iha tribunál maibé la’o neneik no halo vítima husi violénsia bazeia ba jéneru barak mak dada fali sira-nia kazu ba prosesu iha tribunál tanba la’o kleur. Sira haktuir katak sira lakon tempu barak, laiha orsamentu atu suporta sira-nia transporte no komuni- kasaun, problema seluk tanba la hetan suporta husi família tanba moe no la fiar a’an, no halo impedimentu ba sira atu hala’o prosesu ne’e iha tribunál distritál ne’ebé refere.

Iha setór edukasaun, kondisaun fasilidade eskola barak mak sei a’at no la sufisiente ba labarik feto sira atu ba eskola hanesan fasilidade sintina no hariis fatin la di’ak, bee moos laiha, kadeira no meza laiha nune’e mós kondisaun seguransa la di’ak. Bainhira tama ba eskola númeru rejistu labarik feto ho mane hanesan, maibé la iha númeru drop out husi eskola rasik, halo ita la hatene katak labarik hira mak drop out ho razaun saida nomos labarik hira mak finaliza sira nia eskola.
Problema hirak hanesan ne’e sei mosu no akontese iha setores seluk maibé presiza rezolve atu nune’e feto sira bele hetan oportunidade no asesu ne’ebé hanesan atu sira bele goza sira-nia direitu ne’ebé konsagra ona iha Konstitusaun RDTL no tratadus Internasionál hitu ne’ebé Governu RDTL no Parlamentu Nasionál asina no aprova iha tinan 2002. Atu rezolve problema hirak ne’e presiza iha vontade polítika no servisu mak’as husi estadu rasik atu haree ba problema hirak ne’e. Iha ne’e polítika ba orsamenu importante tebes no sai hanesan xave ba estratejia atu asegura katak ema hotu-hotu bele hetan ka garante nia direitu báziku, liu-liu direitu feto nian. Tanba sa? Tanba orsamentu hanesan espresaun polítika ne’ebé integadu no konkretu. Funsaun orsamentu iha rua, hanesan husi parte fiskalizasaun atu asegura katak gastus orsamentu ba hola sasan públiku tuir duni prioridade ne’ebé planeia tiha ona. Purezemplu, osan atu hola foos tenke hola duni foos la’os atu hola fali kareta. Funsaun segundu mak funsaun distribusaun. Liu husi polítika orsamentu, Governu bele estabelese distribuisaun ne’ebé hanesan no hamenus injustisa ka problema hirak ne’ebé mosu entre grupu iha sosiedade nia laran. Ita hotu presiza hatene katak problema injustisa mosu tanba dezigualdade iha jéneru, ne’e duni ida ne’e sai prioridade governu nian atu bele rezolve liu husi hala’o mekanizmu orsamentu ne’ebé bele rezolve problema hirak ne’e.

Atu haree alokasaun orsamentu ita presiza haree fila fali ba faktór tolu mak hanesan, husi rendimentu/pendapatan estadu, gastus orsamentu estadu no prosesu polítika ne’ebé hamosu polítika orsamentu. Iha Timor Leste pendapatan estadu nian mai husi transferensia hosi fundu petroliferu, hosi doadores ( bilateral no multilateral) husi 2002-2003 to’o iha tinan 2006-2007, kuaze tinan-tinan kontribui ba orsamento Jeral Estado hamutuk Miliaun US$ 10.000.000.00 ne’ebé iha orsamentu Transitoriu 2007 no Ano Sivil 2008 laiha tiha ona, hosi agencias autonomas ( EDTL, Aviação Sivil, Aportil, Instituto Material no Ekipamentu no SAMES) no mós husi taxa. Taxa mai husi kontribuisaun povu nomos bainhira povu hola sasan ruma, nia fó ona kontribuisaun ba taxa ne’ebé ikus mai governu maneja fali orsamentu ne’e ba benefisiariu públiku. Tuir Joaozito Viana, Porta vox ba Luta Hamutuk katak iha tinan ida ne’e, kontribusaun povu liu husi taxa rai laran ba Orsamentu Jeral Estado Ano Sivil 2008 hamutuk Miliaun US$ 20,700,000.00, kuaze kontribusaun povu hamutuk 5.95% husi totalidade orsamento Jeral Estado mak Miliaun US$ 347,753,000.00.

Tanba taxa mai husi povu liu husi sira sosa sasan ne’ebé faan iha rai laran nune’e ita haree katak kontribusaun maka’as ba taxa mós mai husi feto sira. Tanba sa ? Iha sistema patriarkál hanesan iha sosiedade Timor Leste nian, knaar hirak atu haree ai-han ba oan no família iha uma laran, sosa sasan iha merkadu ka loja no haree saúde ba oan no família, ne’e sai kna’ar ka responsabilidade feto nian. Ne’e duni, feto kontribui maka’as ba taxa ba orsamentu estadu nian. Iha parte seluk mos fundus hosi agencias autonomas mai hosi kontribusaun povo tamba liu hosi selu elektrisidade/prepagu, taxa aiportu, importu no exportu. Nune’e mos ho fundu Petroliferu ne’ebé mai hosi rekursu naturais mina no gas nian no povo mak nain ba rekursus naturais ne’e. Estadu so maneje deit hodi utiliza ba necesidade publiko nune’e ikus mai povo hotu-hotu bele hetan prosperidade.

Kestaun mak, iha parte gastu orsamentu estatu nian fó ona benefisiu ba feto no labarik ka seidauk? Tanba sá mak problema iha sektór hotu-hotu sei mosu dezigualdade? Oinsá ho polítika estadu nian ba orsamentu estadu no relasaun ho Konvensaun Internationál hirak ne’ebé governu asina no sai hanesan obrigasaun estadu nian atu implementa tratadus hirak inklui mós Konvensaun atu Elimina hahalok Diskriminasaun Hasoru Feto (CEDAW)? Iha parte seluk Governu hala’o tiha ona polítika gender mainstreaming ka abordajen integradu jéneru iha Plano Dezenvolvimento Nasional (NDP) hanesan dalan ida atu hatu’un kiak ne’ebé haktuir iha Milenium Development Goals ( MDG). ***

No comments: