Wednesday, September 9, 2009

ESBOSU LEI VIOLENSIA DOMESTIKA APREZENTA IHA KONSELHU DE MINISTRU

Iha tinan 2000 Kongresu Nasional Feto TL ba dala uluk identifika violensia domestika hanesan problema ida ne’ebe persiza fo atensaun. Iha 2001, Eis Premeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri hasai karta hodi hatudu Sra. Maria Domingas Alves hanesan konseleira iha area Direitu no Igualdade hodi simu responsalbidade atu koordena atividade atu formula Lejislasaun Violensia Domestika.

Tuir Mai Sra. Maria Domingas Alves fo fiar ba FOKUPERS atu organiza no koordena grupo de trabalho atu hakerek dokumentu orientasaun ba Lejislasaun Violensia Domestika (VD). Grupo ne’e rasik kompostu husi OPE, Asosiasaun HAK, Jurista, Fokupers no pessoal sosial. Iha tinan 2003, Konselho de Ministro aprova dokumento politika ba Lejislasaun VD no hasai karta ba OPE atu hamutuk ho ekipa trabalho ka ekipa legal kontinua hakerek Lei VD. Iha tinan 2004, OPE aprezenta esbosu Lei VD iha Konselho do Ministro hodi desizaun Lei VD persiza halo armonizasaun ba Kodigo Penal Timor Leste. Ida ne’e hatudu katak esbosu Lei VD liu husi prosesu ida ne’ebe naruk. Hafoin tama IV Governu Konstitusional, Sekretaria Estado Promosaun Igualdade (SEPI) Sra. Idelta Maria Rodrigues simu responsabilidade atu kontinua halao prosesu ne’e ba oin. Iha tinan 2008, liu husi advokasia ne’ebe maka’as Konselhu do Ministro konsidera violensia domestika iha Kodigo Penal Timor Leste hanesan krime publiku. Ida ne’e hatudu katak ema se deit mak hare’e, rona akontese hahalok violensia domestika nia iha dever atu hato’o keixa ba iha polisia atu bele fo protesaun ba membrus familia ida ne’ebe sai vitima.

Iha Lei ida-ne’e, konseitu violénsia doméstika, refere ba kualkér asaun ka asaun lubuk ida ne’ebé komete ona iha situasaun familiár nian husi membru família ida kontra membru ida ka ninia membru sira seluk ka husi ema ida ne’ebé iha relasaun íntimu ho ida seluk, ne’ebé rezulta, ka bele rezulta estragus ka sofrimentu fíziku, seksuál ka psikolójiku, violasaun ekonómiku no mós ameasa mak hanesan asaun intimidatóriu, violénsia fíziku, agresaun, koresaun, asédiu ka privasaun arbitrária liberdade nian.

Ne’e duni ba maluk lee nain sira, tuir prinsipiu Lei Violensia Domestika hateten katak lei ida ne’e sei hametin unidade familiar, igualdade, protesaun especial, interese públiku, kooperasaun no solidariedade. Ne’e duni Estadu iha obrigasaun atu prevene, investiga no halo reparasaun ba violasaun sira direitus umanus nian, inklui violénsia kontra feto, husi ajente sira governu no privadu nian.

Iha tinan 2002, Estadu Timor Leste aprova ona Konvensaun Internasional hanesan Tratadu Internasionál kona-ba Direitu Sivil no Polítiku (ICCPR) kona-ba igualdade no diskriminasaun nian no Konvensaun ba Halakon Forma Hotu-hotu Diskriminasaun Kontra Feto (CEDAW), ne’ebé Timor-Leste aprova tiha ona. Iha rekomendasaun CEDAW haktuir ho proibisaun ba halakon forma hotu-hotu diskriminasaun kontra feto, inklui violénsia no dezigualdade ba feto no mane. Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian ne’ebé konsagra lei/regulamentu oioin hodi garante respeitu ba direitus umanus, ba sidadaun hirak-ne’ebé vulneravel liuhotu, mak feto, labarik sira, adolexente sira, ferik-katuas sira no ema defisiente sira, ne’ebé hetan protesaun haktuir termus artigu 17, 18, 19, 20 no 21 nian.

Lei Violensia Domestika ida ne’e atu hametin unidade familia hanesan mensagem ida ne’ebe husi Ekipa Servisu Advokasia ba Esbosu Lei Violensia Domestika hato’o ba publiku mak tuir mai ne’e;

Ne’e duni maluk sira, Violensia Domestika hanesan Krime Publiku ema hotu iha responsabilidade atu hapara liu husi : RONA, HARE’E no PREVENE. ***

No comments: