Wednesday, September 9, 2009

“ESTADO TIMOR LESTE NIA KADERNETA SEI MEAN KONA-BA IMPLEMENTASAUN KONVENSAUN CEDAW”

CEDAW Working Group

Iha loron 3 fulan Julho tinan 2009, Rede Feto Timor Leste halao programa importante ida kona-ba disseminasaun relatoriu NGO kona-ba impaktu implementasaun konvensaun inter-nasional direitus humanus CEDAW/Konvensaun Halakon Diskriminasaun Hotu Kontra Feto.

Iha relatoriu ne’e, grupu servisu CEDAW ne’ebe responsavel hodi hakerek relatoriu alternative husi parte NGO haklaken problema krusial 9 (sia) maka haterik nafatin feto sira seidauk goza lolos sira nia direitus humanus tuir prinsipiu Konvensaun CEDAW.

  1. Ba dala uluk, Estado Timor Leste seidauk hatudu esforsu maximu atu kondena formas diskriminasaun oin-oin kontra feto liu husi legislasaun, politika no programa, hodi nune’e bele hetan lalais meius konkretus oin-oin ne’ebe lolos no la demora, hodi halakon diskriminasaun kontra feto iha area hotu.
  2. Atitude patriarchi sei domina iha Timor Leste hodi la fo’o fatin ba feto atu partisipa didiak iha moris politika no moris publiku. Dalaruma partisipasaun feto iha vida politika no publiku sai deit hanesan simbol.
  3. Feto Timor Leste ladun hetan oportunidade hanesan ho mane sira iha asesu ba area edukasaun formal no non formal.
  4. Falta fasilidade no professionais saude iha fatin barak hodi seidauk maximu fo asistensia saude reproduktiva ne’ebe didiak no lolos ba inan isin rua sira, nomos ba moras seluk.
  5. Feto barak sai desempregu, no feto agrikultor susar atu faan sira nia produtu lokal iha merkadu sidade tamba menus sosa nain, nomos barak la hetan asesu ba transporte atu lori sasan ba merkadu sidade, fatin area rural barak laiha estrada ka estrada a’at no laiha transporte publiku.
  6. Feto balun ne’ebe servisu iha kompanhias sei hasoru violensia no diskriminasaun husi sira nia patraun no feto sira ne’e seidauk iha koragem atu koalia sai ou hato’o keixa.
  7. Feto maioria ne’ebe hela iha area rural laiha asesu ba justisa formal. Dalabarak familia lori kasu krime exemplu violensia domestika ba tesi / resolve deit iha adat. Dalabarak mekanismu ida ne’e ladun justu ba feto ne’ebe sai vitima. Tamba familia maka deside netik ba feto vitima ne’e nia hanoin.
  8. Feto faluk barak husi okupasaun illegal Indonesia, nomos feto Timor barak ne’ebe hetan violensia (fisika, sexual, psikologika nomos tortura) seidauk hetan rekonhecimentu husi estado kompara ho mane tuir rekomendasaun Relatoriu “CHEGA”
  9. Problema violensia kontra feto sai problema boot iha Timor Leste. Tuir informasaun husi instituisaun relevantes katak problema violensia domestika ne’ebe halo kontra feto quase akontese iha fatin barak iha TL. To’o agora estado seidauk aprova lei anti violensia Domestika atu proteje ema hotu husi violensia domestika liu-liu ba feto sira. Tamba feto sira maka sai vitima barak liu husi problema violensia.

Problema krusial sia (9) ne’e sei kontinua sai obstaklo boot ba feto Timor Leste atu livre husi diskriminasaun tuir Konvensaun CEDAW haruka. Maske Estado Timor Leste tau ona prinsipiu non diskriminasaun no igualdade entre feto ho mane iha Konstituisaun da Republica maibe seidauk halo lei igualdade de jeneru atu reforsa implementasaun lolos no lalais kombate diskriminasaun ba feto iha sector; social, politika, ekonomia no kultura.

Desde ratifikasaun Konvensaun CEDAW iha tinan 2003, katak besik ona tinan 7 (hitu) maka Estado Timor Leste simu no adere ona ba Konvensaun CEDAW. Maibe situasaun no kondisaun Feto Timor Leste sei kontinua hanesan deit tinan 7 liu ba. Tamba ne’e partisipantes besik atus tolu liu ne’ebe fo’o sira nia observasaun ba servisu estado implementa CEDAW fo’o sai katak Estado Timor Leste nia kaderneta sei mean hela kona-ba implementasaun lolos no lalais Konvensaun CEDAW, atu nune’e feto Timor Leste bele livre husi diskriminasaun oin-oin ne’ebe mosu iha sira nia moris lor-loron.***

No comments: